Aktiivmuda vee töötlemise meetod

1. Puhta hapnikuga õhutamise meetod. Esimene puhta hapnikuga aeratsiooniga reoveepuhasti ehitati Ameerika Ühendriikides 1968. Hapniku tootmiskulude üha vähenemise tõttu kasutatakse laialdaselt puhast hapnikuga aeratsiooni.
2. Süvavee õhutamise meetod. Aeratsioonipaagi sügavuse suurendamine võib suurendada basseini vee rõhku, suurendades seeläbi hapniku lahustuvust vees ja hapniku lahustumiskiirust vastavalt. Seetõttu on süvavee õhutuspaagis lahustunud hapnik kõrgem kui tavalises õhutuspaagis, üldiselt suurendage basseini sügavust algselt 4 meetrilt umbes 10 meetrini.
3. Jet aeratsiooni meetod. Reoveest ja mudast koosnev seguvedelik läbib ejektorit ja kiire joavoolu tõttu tekib alarõhk, nii et imetakse sisse suur hulk õhku ja õhk puutub täielikult kokku segatud vedelikuga, mis parandab reovee hapniku neeldumise kiirust, parandades seeläbi puhastatud reovee efektiivsust. parandada.
4. Keemilise koagulandi ja aktiivsöe doseerimismeetod. Keemilise koagulandi ja aktiivsöe doseerimine aktiivmudameetodi aeratsioonipaaki on samaväärne füüsikalise ja keemilise töötlemise teostamisega biokeemilise töötluse läbiviimisel. Aktiivsütt saab kasutada ka mikroorganismide kandjana ja tahkete ainete settimisel. BHT ja KHT eemaldamise kiirus paraneb ning vee kvaliteet on puhastatud.
5. Bioloogiline kontaktoksüdatsiooni meetod. Tegemist on uue reoveepuhastusmeetodiga, millel on nii aktiivmudameetodi kui ka bioloogilise filtreerimismeetodi omadused. See asendab üldise õhutuspaagi kontaktoksüdatsioonipaagiga ja tavaliselt kasutatava settepaagi kontaktsettepaagiga.
6. Torujuhtme õhutamine. See meetod seisneb selles, et kanalisatsioon õhutab survetorus olevat aktiivmuda ja samal ajal viiakse läbi pikamaavedu. Tänu väiksemale seadmestikule saab investeerimiskulusid ja tegevuskulusid vähendada.